Teoreetilised materjalid

MEDITSIINILISE ESMAABI ÜLESANDED

SEE, MIDA TEED ESIMESTEL MINUTITEL PÄRAST ÕNNETUST OTSUSTAB KANNATANU SAATUSE. KIIRABI EI SAA SEDA HILJEM MUUTA.

KUI SA EI TEE MIDAGI, KIIRABIL EI OLE ENAM MIDAGI TEHA!

 

Peamine on õppida ära õige tegutsemise esimestel sekunditel pärast kannatanu avastamist, et hoida teda kuni arstide tulekuni elus.

 

KANNATANUD surevad sageli mitte traumadesse, vaid esmaabi hilinemise tagajärjel, näiteks:

• Arteri vigastusega ei suudetud kiiresti peatada verejooks (käega, sidemega).
• Või lamades selili, kannatanu lämbus (oksemassid, veri jne).

 

Osa surmadest on nende südametunnistusel, kes sündmuskohale sattudes viivitas või ei teadnud, mida teha.

Abiks võib olla:

lihtsalt kannatanu rahustamine

elupäästvate, elustamistegevuste teostamine

Igaüks meist oskab midagi teha, et kergendada abivajaja seisundit.

 

ESMAABI ÜLESANDED:

• elu päästmine
• tüsistuste ennetamine kannatanul

Esmaabi andmise kord

1. Hinda olukorda

• uuri välja, mis juhtus. Ära satu panikasse!
• hinda,  kui palju on kannatajaid ja inimesi, kes soovivad anda abi
• hinda, milliseid abivahendeid saab kasutada
• mõtle, kust võite lisaabi saada

 

2. Kannatanu päästmine ohualast

• too inimene välja tulest, suitsust veest, elektrilöögi ohualast või teistest eluohtlikest kohtadest
• eelkõige päästa need, kelle elu on enim ohustatud
• aseta kannatanu ohutusse kohta

 

Kuid sealjuures ära unusta enda ohutust!

Osutades esmaabi, ei tohi seada ohtu ennast!

 

3. Enneta uued õnnetusjuhtumid

• hinda edasiste vigastuste tekkimise ohtu
• teata teistele inimestele ohust

 

4. Vaata kannatanu üle ja anna esmaabi

• Kannatanu ülevaatus ( Kaitsevahendid — ühekordsed kindad)
  1. SUUR VEREJOOKS (TRAUMA KORRAL)
  2. TEADVUS
     1. kas vastab küsimustele?
     2. kas reageerib valule?
        • – Vastab arukalt – ta on teadvusel
        • – Ebaadekvaatsed vastused – teadvus on häiritud
        • – Ei reageeri teie tegevusele – teadvus puudub
  3. HINGAMINE

määrame väljahingatava õhu järgi

– põsega kontrollime, kas hingamisel tekib õhu liikumine

4. NAHA VÄRV

• • • • kaame
      • sinakas
      • punakas

 

hakka andma abi võimalikult kiiresti

 

5. Kutsu abi

  Helista 112. Kõne on tasuta

 

Mida küsitakse Päästeametis …

• Mis juhtus?
  • Õnnetusjuhtum (avarii, kukkumine kõrgustest, haav)?
  • Ootamatu haiguhoog
• Kus juhtus?
  • —Täpne aadress, telefoni number, kas keegi saab minna kiirabibrigaadile vastu?
  • —Telefoninumber, millelt helistatakse (vajadusel)
  • —Kes kutsub abi?
• Kellega juhtus?
  • —Mitu inimest sai kannatada?
  • —Täisealine või laps?
• Millises seisundis on kannatanu?
  • —Teadvus, hingamine
  • —Joobeseisund
• Millal juhtus?
• Millist abi antakse?

Ära lõpeta kõnet, enne kui saad selleks dispetšeri loa.

Ühtegi küsimust ei esitata huvi pärast ega ilma põhjuseta.

 

 

Kui kannatanu on teadvuseta, siis selili asendis toimub hingamisteede sulgumine, hingamine võib olla muutunud.

Hingamishäirele võivad viidata samuti hingeldamine, sage ja pinnapealne või vastupidi harv hingamine (5—8 hingamisliikumist minutis), raskendatud hingamine pika sisse- või väljahingamisega, lämbumistunne või psühhomotoorne erutus.

Hingamishäire oluline tunnus on

• • Huulte, näo, sõrmeotste värvumine sinakaks,
  • Teadvuse segasus (komatoosne seisund).

 

 

Kõige sagedamini põhjustab hingamisteede sulgumist teadvuseta haigetel või kannatanutel keele ja alumise lõua taha vajumine kõikide alalõuga hoidvate lihaste lõdvestumise tagajärjel. Lihased vajuvad alla, keelejuur blokeerib hingamisteed.

Hingamisteede vabastamiseks tuleb lükata pea võimalikult taha. Selleks aseta üks käsi kaela tagaosale, teine laubale ja kergelt, kuid energiliselt vajuta pea tahapoole. Keelejuure lihased ja kõripealis pingulduvad, nihkuvad ülespoole ja avavad kõri.

 

Kui haigel on veel säilinud iseseisev hingamine, siis pärast takistuse kõrvaldamist hingamisteedes see märgatavalt paraneb, hingamine muutub sügavamaks. Koos sellega muutub haige näojume roosakaks, võib selgineda teadvus.

Kui teadvuseta kannatanu hingab iseseisvalt, siis keele ja alalõua taha vajumise vältimiseks tuleb fikseerida kannatanu stabiilses külgasendis.

 

 

 

Ohtlukud hingamishäired tekivad võõrkehade sattumisel hingamisteedesse.

 

Tunnused

• Kannatanu haaras kaelast kinni
• Ootamatult hakkas tugevasti köhima
• Pikk, vilistav sissehingamine
• Kannatanu ei saa hingata
• Nägu muutub kiiresti sinakaks

 

 

 

 

 

 

 

 

Esmaabi

• Kui õhk liigub kopsudesse – kannatanu köhib – siis suudab ta tulla võõrkehaga iseseisvalt toime

 

• Ära koputa vastu selga, kui kannatanu on vertikaalasendis. Võõrkeha võib muuta oma asendit ja sulgeda hingamisteed täielikult. Koputamise ajal peab kannatanu kummardama ettepoole.

 

 

• Kui on vilistav hingamine ja kannatanu nahk muutub kiiresti sinakaks, kasutage Heimlichi võtet:

 

                  

 

 

 

 

 

 

 

 

Päästja seisab kannatanu selja taga, võtab parema käega ümbert kinni nii, et rusikasse surutud peopesa asuks rindkereõõnes,vasaku käega võtab oma paremast käest kinni ja pigistab energilise liigutusega kannatanu keha alt üles. Selliselt loodav suurem rõhk hingamisteedes liigub võõrkehani ning lükkabviimase välja.

 

 

Kui kannatanul puudub iseseisev hingamine, teostatakse kopsude kunstlikku ventileerimist e. kunstlikku hingamist suust suhu.

 

 

Elusorganism ei hukku koheselt koos hingamise ja südametegevuse peatumisega, st isegi pärast nende peatumist organism veel mõnda aega elab. See aeg määratakse aju võimalusega elada ilma hapnikuta ning on 4–6 minutit, keskmiselt 5 minutit. Antud perioodi nimetatakse KLIINILISEKS SURMAKS.

Kliinilise surma aeg lüheneb kõrgel väliskeskkonna temperatuuril ja pikeneb, kui välistemperatuur on madalam (külmas vees kuni 45 minutit).

 

Kliinilise surma tunnused:

• Teadvuse puudumine
  • reaktsiooni puudumine toimuvale, heli- ja valuärritajatele
• Hingamishäire
• Vereringe peatumine
  • naha värvus kiiresti muutub (tsüanoos, kaame olek suure verekaotuse korral)
  • haavad ei veritse
  • arteritel ei ole tunda pulssi
• Laiad pupillid ja reaktsiooni puudumine valgusele

Elustamine pikendab kliinilise surma perioodi. Elustamine on efektiivne ainult kliinilise surma korral.

 

Hingamise ja vereringe puudumisel tuleb alustada viivitamatult reanimeerimist, kuna ainult õigeaegselt alustatud reanimeerimine (3–4 minuti jooksul pärast südame seiskumist) võib elustada kannatanu.

 

AEG = ELU. Kui elustamine toimub esimese 5 minuti jooksul pärast vereringe ootamatut seiskumist, kannatanute ellujäämine on 49-74%.

 

Elustamine

Elustamine on viivitamatute tegevuste kompleks, mida teostatakse kliinilise surma seisundis olevatele haigetele ning mis on suunatud organismi elutegevuse taastamisele ja pöördumatu kahju ennetamisele, mis võib olla tekitatud organitele ja süsteemidele.

 

Äärmiselt oluline on taastada kiiresti südame töö ning tagada peaaju varustamine hapnikuga.

 

Reanimatsiooni kohene läbiviimine on esmane tegevus elu säilitamisel.

CAB (enne oli ABC) tegevus sisaldab:

• C – circulation of blood – vereringe tagamine.
• A – airopentheway – hingamisteede läbitavuse tagamine.
• B – breath of victim – kannatanu hingamise tagamine.

 

Reanimeerimist jätkame kuni:

• on taastatud efektiivne vereringe ja hingamine
• patsient on üle antud kiirabibrigaadile
• päästja ei saa jätkata elustamist füüsilise väsimuse tõttu
• ümbritsev keskkond ohustab päästja enda elu

 

Isiklik ohutus

Hulljulgus on päästja esimene vaenlane. Enne kannatanule või haigele abi osutamist veendu, et su elu ega tervist ei ohusta midagi.

• Elu on suurim sul olev väärtus.
• Ära muutu uueks ohvriks ja ära tee päästjate elu raskemaks. Hinda olukorda ja veendu täielikus turvalisuses ning alles pärast seda hakka tegutsema.

Kontrolli sündmuskoha ohutust. Kui koht ei ole ohutu lahku sealt võimaluse korral.
Ohutuse all mõistetakse plahvatusohtlike ainete, radiatsiooni, elektripinge, selliste ebastabiilsete objektide nagu küljel seisev auto jne puudumist.
• Alati alusta abi osutamist isikliku ohutuse tagamisest.
• Ära püüa anda kannatanutele abi, kui sinu elu on ohus.
• Kui kannatanu on teadvusel, seleta talle, mida teed.
• Rakenda meetmed nakkushaiguste ennetamiseks. Käitu nii, nagu oleks igal kannatanul, keda aitad, HIV või tuberkuloos.
• Pane kätte kummikindad.
• Täida üldisi ettevaatusabinõusid.

 

C – circulation of blood – vereringe tagamine.

• Aseta kannatanu põrandale. Südame massaaži ajal peab patsient lamama kõval pinnal.
• Kaudse südamemassaaži tegija peab seisma põlvili kannatanu kõrval, pannes labakäe alumise,  kodarluu-randmeliigese poolseosa patsiendi rinnaku alumisele kolmandikule (2,5 cm võrra mõõkjätkest üleval), sõrmed rinnakorvi ei puuduta. Teine labakäsi pannakse esimese peale, nii et massaaži tegija sirged käed ja õlad oleksid patsiendi rinna kohal. Massaaži ajal ei tohi asetada labakätt  mõõkjätke kohale, kuna järsult sellele vajutades võib vigastada vasaku maksasagara ja muud ülakõhus asuvad organid. Käed ei tohi kaotada kontakti rindkerega.
• Kehamassi abil vajuta järsu liigutusega rinnakule, hoides käed sirged. See põhjustab rindkere kokkusurumist 2,5-5 cm võrra ja südame kokkusurumist rinnaku ja selgroo vahel. Minutis tuleb teha 100-120 talist liigutust. Vajutus ja selle lõpetamine peavad olema ühe pikkusega, pärast vajutuse lõppu käed jäävad rindkerele.
• Kaudse südamemassaaži tegemisel tuleb arvestada, et roiekõhrede ealise luustumise tagajärjel on eakatel inimestel rindkere elastsus vähenenud ning seetõttu energiline massaaž ja rinnaku liiga suur kokkusurumine võivad viia roiete murdumiseni. Kuid kliinilise surma korral selline tüsistus ei tähenda südamemassaaži lõpetamist, eriti kui on märgata selle efektiivsust.
• Rindkere kompressiooni ja hingamisliigutuste suhe on 30:2

 

         

 

 

A – air open the way – hingamisteede läbitavuse tagamine.

— Ülemiste hingamisteede obstruktsoon (ummistus):

• Keel on kõige sagedasem teadvuseta olekus kannatanu hingamisteede obstruktsiooni põhjus.

• Trauma — anatoomia muutus, veri, hambakillud.
• Võõrkeha — kõige sagedasem hingamisteede obstruktsiooni põhjus lastel.

 

 

• Kõriturse e. larüngospasm – allergilisel reaktsioonil.

 

— Tegevus hingamisteede obstruktsiooni korral:

• Pea taha kallutamine — koonu allapoole vajutamine: hingamisteede avamise meetod kui ei ole selgrootraumat.

 

• Alalõua allapoole vajutamine: hingamisteede avamine selgrootraumaga kannatanul.

 

B – breath of victim – kannatanu hingamise tagamine.

Kui elustamist teostatav isik ei taha või ei oska kunstlikku hingamist teha, peab ta teostama ainult rindkere kokkusurumist.

Pärast seda, kui on tehtud kindlaks hingamise puudumine

• asetatakse kannatanu kõvale pinnale
• kontrollitakse, et selgroo kaelaosa oleks sirge või viiakse alalõug ette, välistades keelejuure tahavajumise.

Suuõõs ja neel peavad olema vabastatud limast, oksemassidest jne nende olemasolul. Pärast seda alustatakse kopsude kunstlikku ventilatsiooni.

Õhu sissepuhumist teostatakse suust suhu või suust ninasse. Abiandja puhub õhku kannatanu kopsudesse läbi nina või suu. Hapniku sisaldus sissepuhutavas õhus on 16%, millest täiesti piisab, et hoida kannatanu elus.

Kõige efektiivsem meetod on suust suhu, kuigi see on seotud kõrge infitseerimise riskiga. Selle vältimiseks tuleb õhu sissehingamist teostada läbi spetsiaalsete kaitsevahendite. Autoapteegis leiab  „kaitsemaski kunstliku hingamise tegemiseks.“ Samuti võib kasutada kahekordselt kokku pandud marlit. Marli asemelvõib võtta muu enam-vähem puhta riidetüki, näiteks, taskurätiku.

Meetod suust suhu.

• Kannatanu laupa fikseeriva käe suure ja nimetissõrmega vajuta kannatanu nina kinni.
• Võta kopsud õhku täis, vajuta oma suu kannatanu suule (täielik hermeetilisus!) ja hinga järsult õhk kopsudesse. Pärast kopsude täispuhumist toimub iseseisev passiivne väljahingamine.

Õige kopsude kunstlikku ventilatsiooni korral peab kopsudesse sattuma ~ 1 l õhku. Selleks piisab, kui päästja hingab sügavalt sisse.

Õhu sissepuhumise sagedus peab olema 8-12 korda minutis.

Südamekoone ja hingamisliigutuste arvu suhe on 30:2.

 

 

 

TRAUMA

Stopp! Hinda olukorda!

• Keskendu 5-10 sekundiks, suru paanika maha.
• Tee kõik, et ei oleks uusi ohvreid.
• Veendu, et kannatanule lähenemine on sulle ohutu.
• Pane kättekaitsekindad.

Ühtegi elu ei tule päästa teise elu hinnaga!

 

TEGUSTEMISE ALGORÜTM TRAUMA KORRAL

 

• • • • • • • HINDA OLUKORDA

⇓

• • • • • • • KONTROLLI VEREJOOKSU

⇓

• • • • • • • TEADVUS

⇓

• • • • • • • HINGAMINE

 

⇓                                                    ⇓

hingamisteed on lahti                            HINGAMINE ON OLEMAS

HINGAMIST EI OLE 

⇓                                                    ⇓

ELUSTAMINE                                TRAUMAASEND

 

Levinum traumaasend on stabiilne külili-asend, mis tagab selle, et kannatanu hingamisteed püsiksid avatuna. Olukordades, kus kahtlustatakse lülisamba traumat, tuleb kannatanule anda stabiilne külgasend „ühe tüki“ printsiibil ehk „log-roll“ (palgiveeretamise) meetodil.

 

► LUUMURD

Tunnused:

• Jäse on ebaloomulikus asendis.
• Väga tugev valu.
•  Turse
• Võimalik šoki tunnuste tekkimine.
• Suletud luumurd –luumurru kohal ei ole haava.
• Avatud luumurd – luumuru kohal on haav ja sellest võivad paista luukillud.
• Luumurdudel tekib verejooks
  • Suletud luumurru puhul kudede vahel.
  • Avatud luumurru puhul on väline verejooks.

 

Esmaabi:

• Ära kunagi proovi panna lahasesse suurte toruluude (õlaluu, reieluu) murdu
• Avatud luumurru korral kata haav puhta riideesemega või sidemega
• Luumurruga kannatanu peab ise võtma sisse optimaalne asend
• Küünarvarre murru korral seo käsi rätikuga kaelale.
• Roidemurru korral tekib valu hingamisel, rindkere palpeerimisel. Tuleb rindkere tugevasti kinni siduda.
• Helista numbril 112.

 

Avatud luumurdu võtame alguses kui haava ning seejärel kui traumat.

Luumurdu, nihestust, venitust, põrutust jms võtame kui luumurdu.

 

► PÕRUTUS, VENITUS

TUNNUSED

• Terav valu vigastatud liigese piirkonnas
• Liigese liigutamine on valulik
• Turse ja nahaaluse verevalumi tekkimine

 

ESMAABI

• Aseta traumeeritud kohale midagi külma
• Tõsta vigastatud jäse kõrgemale
• Seo kinni elastse sidemega
• Soojendavaid kompresse võib kasutada 24 tundi pärast traumeerimist

 

► NIHESTUS

TUNNUSED

• Tugev valu liigese piirkonnas
• Liigest on praktiliselt võimatu liigutada
• Liiges on väliselt deformeeritud, asub ebaloomuliku nurga all

 

ESMAABI

• Aseta peale midagi külma. Pöördu lähimasse traumapunkti või helista telefonil 112
• Ära anna kannatanule juua ega süüa
• Ära proovi iseseisvalt nihestust paika panna

 

► PEA, KAELA, SELJA TRAUMA

• Kukkumine trepilt
• Kukkumine kõrguselt (sealhulgas oma kasvu kõrguselt)
• Sukeldumine väiksele sügavusele
• Avarii
• Jalakäia jäämine auto alla
• Tugev löök vastu pead, selga

 

KOLJUPÕHIMIKU MURRU TUNNUSED

• Peavalu
• Verejooks ninast või kõrvadest
• Läbipaistev vedelik ninast või kõrvadest
• Teadvuse kaotus
• Teadvusehäired
• Krambid
• Hematoomid kõrvade taga ja silmade all (prilliefekt)
• Erinevad pupillid
• Erutus, ärrituvus
• Unisus
• Seosetu kõne
• Tasakaaluhäired
• Nägemishäired
• Iiveldus, oksendamine
• Turse

 

 

► PEA, KAELA JA SELJA TRAUMAD

 

 

 

ESMAABI

• Kannatanu keeramist stabiilsesse külgasendisse tuleb teostada reeglite järgi (ühe tüki põhimõte)
• Vajadusel selgrootraumaga kannatanu hingamisteede puhastamine, ei tohi lükata pead kuklasse.

 

 

 

 

 

 

Haavad. Verejooksud

Mehaaniliselt tekkinud koekahjustusi, kui on rikutud naha või limaskesta terviklikkus, nimetatakse haavadeks.

Sõltuvalt trauma mehhanismist ja haava tekitanud eseme iseloomust ristatakselõikehaavu,torkehaavu,raiehaavu,põrutushaavu ja teisi haavu.

Haavad võivad olla  pindmised või läbivad, tungides kolju-, rindkere ja kõhuõõnde. Läbivad haavad kujutavad endast ohtu elule.

Peamisteks tunnusteks on valu, avatud olek ja verejooks. Tunnuste väljendumine sõltub haava liigist.

Sügavate ja läbivate haavadega  kaasneb paljudel juhtudel luude, liigeste, veresoonte, närvide ja muude siseorganite vigastused.

Haavade esmaabi  seisneb puhta (võimalikult steriilse) sideme asetamises haavale. Tugev verejooks tuleb peatada.

 

Verejooks on vere voolamine kehaõõnsustesse (sisemine verejooks) või väliskeskkonda (väline verejooks).

Väline verejooks võib olla:

Arteriaalne – veri pritsib haavast surve all, on punast värvi

Venoosne – haavast voolab palju verd, veri on tumepunane.

Kapillaarne verejooks – veri tekib haavale tilkadena.

Amputeerimiseks nimetatakse jäseme, selle osa või mistahes kehaosa kaotust õnnetusjuhtumi tagajärjel (või eemaldamist kirurgilise operatsiooni käigus)

 

ESMAABIvälisel verejooksul

• Haava leidmiseks eemalda (või lõika lahti) ettevaatlikult kannatanu riided.

• Suur verejooks tuleb kiiresti peatada, surudes haav käega kinni, hiljem aga asetades haavale rõhksideme. Jäse tuleb tõsta südame tasemest kõrgemale.

• Kontrolli teadvust, hingamist, pulssi. Vajadusel CAB.

• Kui kannatanul on hingamine ja pulss normis, teda tuleb kaitsta külma eest, soojendada. Teadvuse kaitanud kannatanu asetage külgasendisse.

 

MIDA ei tohi teha:

• Ära eemalda varem pandud sidemeid. Vajadusel pane uued sidemed teiste peale.
• Ära otsi pulssi kohast, kust surud haava kinni. Arter võib olla kinni surutud. Siis pulssi ei ole tunda, kuigi südametegevusega on kõik normis.
• Ära kasuta žgutti, peata verejooks rõhksidemega. Valesti peale pandud žgutt muudab olukorra ainult halvemaks, tekitades verepaisu kudedes ja suurendades verejooksu.
• Võimalusel ära puuduta kannatanu verd ilma kaitsekinnasteta – on alati risk infitseerimiseks vere kaudu!
• Kui on luumurru tunnused, ära tõsta jäsemeid ülespoole.
• Kui haav on peas, ära lase kannatanu pead alla.
• Ära pese haava veega, mille puhtuses kahtled.
• Ära määri kannatanu nahka joodiga, paljudel on allergia joodile.

 

Mitte kunagi äraeemalda kannatanu kehast seal olevaid esemeid (nuga, metalltoru, puutükid).

Fikseeri kindlalt ese, et mitte suurendada vigastust.

Kui vigastatud kohal on lahtine nahatükk – ära eemalda seda. Pärast haava läbipesemist pane nahatükk haavale ja seo haav kinni.

 

Sidemed verejooksu korral

Otsene surve.

Kõige lihtsam on tugevat verejooksu peatada, asetades haavale salvrätik ning surudes veritsev piirkond käega kokku. Ideaalis tuleks kasutada steriilset salvrätikut; kui sellist ei ole, tuleb kasutada kõige puhtamat olemasolevatest riidetükkidest. Kui salvrätikut ei ole, haava võib suruda kinni lihtsalt käega. Kui salvrätt imbub verest läbi, sellele tuleb panna uus ja vajutada tugevalt käega kinni. Esimest salvrätikut eemaldada ei tohi, kuna see häirib vere hüübimise protsessi.

 

 

 

Suur verekaotus viib ŠOKI seisundini. Tekib, kui verekaotus ületab 1 % kehamassist (1000—1500 ml).

 

Kriteeriumid, mis näitavad šoki süvenemist:

• süvenev teadvuse häire, loidus, unisus, liikuvuse, emotsionaalsuse langus
• nägu muutub järsku kaameks
• nina-suu kolmnurk on sinakas
• jäsemed on külmad
• progresseeruv pulsi kiirenemine, jõu kaotamine
• hingamisrütmi kiirenemine.

 

Mistahes esmaabi andmine sisaldab šokivastaseid meetmeid:

• rahustada maha, kui kannatanu on teadvusel
• soojendada – tekk, sojad riided (isegi suvel inimene tunneb külma)
• panna šokivastasesse asendisse — asetada seljale ja tõsta jalad üles (kui on teadvusel ning ei ole pea, kaela ja selgroo traumat)
• anda sooja magusat jooki
• jälgida seisundit

 

 

 

 

 

 

MINESTUS

Minestuseks nimetatakse kiiresti mööduvad teadvuse kaotust ajuveresoonte toonuse ajutise languse tagajärjel.

Põhjused: kuumus, õhupuudus (kauaaegne), negatiivsed emotsioonid jms.

 

Tunnused ja sümptomid

• peapööritus
• kaame jume
• nõrkus
• aeglaselt laskub maha või kukub
• hoo kestus – mõnikümmend sekundit.

 

Esmaabi

• Pane pikali,ära luba kukkuda ja ennast ära lüüa.
• Tõsta kannatanu jalad kõrgemale.
• Nööbi kitsad riided lahti.
• Taga jaheda värske õhu juurdevool.
• Kontrolli seisundit.
• Kui 10 minuti pärast ei ole teadvusele tulnud, helista 112.

 

Mida ei tohi teha:

• tõsta vertikaalasendisse
• püüda tuua teadvusele
• anda nuusutada nuuskpiiritust
• anda kõrvakiilu

 

Mida teha edasi

• Taga rahu. Kontrolli kannatanu seisundit.

 

 

 

 

 

KRAMBID

KRAMPIDE PÕHJUSED:

• Epilepsia
• Suhkruhaigus
• Kõrge palavik lastel
• Meningiit
• Trauma
• Ajuturse
• Ravimi-, narkootikumimürgitus
• Alkohol

 

KRAMBID VÄIKELASTEL

• Kõrge palavik
• Hüsteeriline nutt
• Epilepsia
• Peatrauma
• Infektsioon
• Seisund pärast vaktsineerimist

 

ESMAABI

• Ei tohi püüda peatada krambid jõuga.
• Alanud hoogu ei saa peatada. Hoo ajal haige ei hinga, kuid südamemassaaži ja suust suhu hingamist teha ei ole vaja!
• Hoolitse, et kannatanu ei saaks uusi traumasid.
• Hoo ajal EI TOHI midagi kannatanule suhupanna.
• Hoo lõppedes keera kannatanu stabiilsesse asendisse.
• Jälgi kannatanut. Pärast hoogu võib tulla sügav lühiajalihe uni.

 

Korduva hoo korral helista 112.

 

 

 

 

 

 

Vooluelemendist vabastamise võimalused:

• Mistahes voolu mittejuhtiva kuiva esemega: kepi, laua, köiega…
• Tõmmata kannatanu eemale, hoides teda kinni kraest või hõlmast.
• Raiuda juhe läbi kirvega kuiva puidust kirvevarrega.
• Lõigata läbi (iga faas eraldi!) isoleeritud käepidemega lõiketangidega.

Kui elektriseadet on võimatu kiiresti välja lülitada, enne kannatanu puudutamist peab päästja kaitsma ennast elektrilöögi eest, kasutades järgmisi meetmeid:

• seisa kuivadel laudadel, palkidel, kokku keeratud kuivadel riietel, kummivaibal;
• pane kätte dielektrilised kindad, keera käe ümber kuiv riie, sall, varruka äär;
• ära puuduta metallpindu ja kannatanu keha. Võib puudutada ainult tema riideid.

Esmaabi:

• Veendu, et kannatanu ei ole elektrivoolu all.
• Ära tee endast uut kannatanut.
• Lülita vool välja.
• Teadvus, hingamine, pulss.
• Isegi kui kannatanu on teadvusel, teda tuleb hospitaliseerida, kuna hiljem võivad tekkida eluohtlikud südamerütmi häired.

 

 

PÕLETUS

Põletuste mehhanism:

• Kuumad vedelikud
• Aur
• Radiatsioon
• Elekter
• Keemia
• …..

Põletuste tagajärjed:

• Kudede kahjustus
• Infektsioonide eest kaitsva barjääri kahjustus
• Vedelikukaotus
• Turse
• Šokk

PÕLETUSE SÜGAVUSE HINDAMINE

• Mehhanism:
  • Temperatuur
  • Mõju (kestus)
• Välimus:
  • Punetus
  • Villid
  • Nekroos
• Tundlikkus:
  • Kas on põletuse kohal valu või mitte

 

 

I aste — Pindmine põletus

 

Naha pealmise kihi pindmine kahjustus, punetus, valulikkus

 

 

 

 

II aste — Osaliselt sügav põletus

 

 

Naha alumiste kihtide kahjustus, märjad villid, tugev valu

 

III aste — Sügav põletus

 

Põletus kahjustab kõiki kudesid (kuni luuni), nekroos, tugev valu

 

ESMAABI PÕLETUSE KORRAL

Raskete, suurel pinnal tekkinud põletushaavade korral on väga oluline esmaabi. See lubab päästa kannatanu elu.

Peamine:

• Peata protsess: võta ära riided, vabastades põletushaavad
• Jahuta põletushaav külma veega
• Kata steriilse materjaliga
• Jälgi hingamist ja südametegevust, teadvusel olekut
• Kutsu 112

 

Mida ei tohi teha:

• Määrida põletushaava õli, kreemi, salviga!!!
• Tõmmata ära külgekleepunud riideid.
• Torgata ville läbi.

 

KÜLMUMUS

Külmumuse tunnused ja sümptomid:

• tundlikkuse kadumine
• torkiv või näpistav tunne
• nahk muutub valgeks – esimene külmumuse aste
• villid — teine külmumuse aste (näha on ainult pärast soojendamist, võimalik ilmumine 6-12 tunni möödudes)
• tumenemine ja kärbumine — kolmas külmumuse aste (näha on ainult pärast soojendamist, võimalik ilmumine 6-12 tunni möödudes)

Esmaabi allajahtumisel/külmumusel

• tuua sooja ruumi (hõõruda ja soojendada külma käes on mõttetu ja ohtlik)
• katta kuiva sidemega (soojenemise kiiruse vähendamiseks)
• aeglane soojendamine ruumis
• rohke soe ja magus jook (soojendame seestpoolt)

Mida ei tohi teha allajahtumisel:

• hõõruda (see põhjustab naha kärbumist ja valgete laikude tekkimist nahal)
• kiiresti üles soojendada
• juua alkoholi

 

LISAKS:

Külmumus/allajahtumine, külmakahjustus, külmatrauma on organismi kudede kahjustus külma toime tagajärjel. Sagedamini tekib alajäsemete külmumus, harvemini – ülajäsemete, nina, kõrvade jne külmumus. Mõnikord tekib külmumus mõõduka külmaga (-3 miinus -5 kraadi) või isegi plusstemperatuuril, mis on reeglina seotud organismi vastupanuvõime langusega(verekaotus, nälg, joobeseisund jne). Külmumuse tekkimist soodustab tuuline ilm ja kõrge õhuniiskus.

Külma mõjule reageerib organism perifeersete veresoonte reflektoorse spasmiga. Lisaks sellele mõjutab külm vahetult kudesid, vähendades nende temperatuuri ja pärssideslokaalset ainevahetust; tekkivad koemuutused sõltuvad külma toime kestusest ja intensiivsusest. Eristatakse 4 külmumuse astet. Esimese astme külmumuse korral muutub vastav kehaosa punasest valgeks; kaob tundlikkus, mõnikord tekib torkiv või näpistav tunne; pärast soojendamist muutub vigastatud koht punaseks ja tekib paistetus, vähene valu, kõrvetustunne, 2-3 ööpäeva pärast kaovadsümptomid täielikult. Teise astme külmumuse korral tekivad selgemini väljendunud vereringehäired, kuid muutused soontes ei ole pöördumatud; nahk muutub kiiresti valgeks, soojendamisel – tumepunaseks, paiste levib kaugemale külmutatud kohtadest, tekivad villid heleda või verise vedelikuga. Pikemal viibimisel külma käes või väga madalate temperatuuride mõjul tekib kolmanda astme külmumus: vereringe on pärsitud, nahk pärast soojendamist muutub sinakaspunaseks, mõnikord mustaks, villid on täidetud tumeda verise vedelikuga; esimestel päevadel külmunud koht on täiesti tuim, seejärel tekib tugev valu. Neljanda astme külmumusel kärbuvad mitte ainult koed, vaid ka luud.

 

ALLAJAHTUMINE

• Keha pinnatemperatuur N 36-37,5°C

Keha sisetemperatuur N 37,6°C (99,6°F)

HÜPOTERMIA RISKIFAKTORID:

• Vanus
• Välistemperatuur
• Alkoholijoobe, ravimid
• Trauma
• Muud haigused
• Tuul
• Väsimus
• Nälg
• Märjad riided

MÕJU ORGANISMILE

• Vähene hüpotermia (36-34°C)
  • Kiire pulss ja hingamine
  • Külmad jäsemed ja keha
  • Psüühilised muutused
  • Külmavärinad

• Keskmine hüpotermia (34-30°C)
  • Madal pulss, südametöö häire.
  • Aeglane ja pinnapealne hingamine
  • Ei ole külmavärinaid, teadvuse häire

• Raske hüpotermia (< 30°C)
  • Tõsised südamekahjustused
  • Madal vererõhk
  • Raske hingamishäire
  • Raske teadvusehäire

ESMAABI

• Ole kannatanuga ettevaatlik
• Jälgi, et kannatanu oleks pikali asendis
• Võta ära märgad ja külmad riided, kata soojalt/pane selga soojad riided
• Anna juua midagi sooja
• Peata edaspidine jahtumine
• Väldi ülekuumenemist (kiire soojendamine ülejahtumisel võib tekitada kliinilist surma)
• Aeglane soojendamine – 1 kraad tunnis

Mida ei tohi teha allajahtumisel:

• hõõruda (see põhjustab naha kärbumist ja valgete laikude tekkimist nahal)
• kiiresti üles soojendada
• juua alkoholi

 

KUUMARABANDUS

• kuiv punetav nahk
• hingeldamine;
• külm higi;
• nõrkus;
• iiveldus, oksendamine;
• kõrge palavik(kuni 39-41°С);
• teadvuse kaotus

ESMAABI

• Vii kannatanu soojaallikast eemale
• Võta ära pealisriided
• Tee kannatanu märjaks jaheda veega, lehvita talle tuult
• Anna juua (soovitav soolavett)
• Vajadusel helista 112

 

MÜRGITUSED

Mürgituseks nimetatakse organismi ägedat seisundit, mis on põhjustatud sellesse sattunud mürgiste ainete poolt. Mürgiks võib osutuda mistahes toiduaine, isegi vesi. Kõik sõltub valmistamisest, säilitamisest ja organismi sattunud kahjuliku aine kogusest.

 

 

Mürkide sattumise teed organismi:

•  Läbi hingamisteede (inhalatsioon):
  • gaasid, suits, tolm, udu.
• Läbi seedetrakti (suukaudne):
  • Läbi suu limaskesta ja mao imenduvad rasvlahustuvad ained (alkohol, bensool, orgaanilised happed). Vesilahustuvad ained, mille hulka kuuluvad paljud ravimid, imenduvad enamjaolt peen- ja jämesoole limaskestas.
• Läbi naha (perkutaanne):
  • Mõned lendained, kloreeritud süsivesinik, fosfororgaanilised ühendid jms satuvad organismi, imendudes läbi vigastamata naha. Läbi niisutatud naha satuvad organismi elavhõbeda, joodi ühendid, salitsüülhape
• Injektsiooni tagajärjel tekkinud mürgitus:
  • Kõige kiiremad ja ohtlikumad
  • Mürk satub kohe veresüsteemi

 

 

Tunnused:

• Iiveldus, oksendamine
• Kõhuvalu
• Krambid
• Kohin kõrvades
• Unisus
• Nõrkus
• Südamerütmi häire
• Teadvuse häire

Nahal:

• intensiivne põletav valu
• toimeaine poolt põhjustatud kontuuride tekkimine
• nahavärvi muutumine, villide, ketenduse, turse tekkimine

Hingamissüsteemi probleemid:

• süljeerituse suurenemine
• limaskesta turse
• hingamishäired

Silmad:

• tugev valu
• ei saa avada silmi
• silmaümbruse turse ja punetus
• pisaravool

 

ALKOHOLIMÜRGITUS (eriti lastel)

 

Alkoholimürgituse tunnused on hästi teada:

• alguses tekib erutus, emotsionaalne ebastabiilsus,
• pärast toimub aju funktsioneerimise aeglustumine, mis võib põhjustada alkoholikoomat.

Kannatanu on teadvusel –

• Võib proovida kutsuda esile oksendamise, et vähendada toimeaine kogust
• Keerata külgasendisse.
• Ei tohi jätta alkoholijoobes inimest üksinda – ta vajab jälgimist.

Etanool (viin)

• Anna juua palju vett, kata soja tekiga, pane magama.
• Keera küljele.

Metanool (alkoholi surrogaadid)

• Eriti ohtlikud, võivad põhjustada nägemise kaotuse ja peaaju vigastusi.
• Anna juua etanooli (metanooli vastumürk).
• Kutsu viivitamatult kiirabi.

Esmaabi:

Mürgituse korral tuleb juua palju vedelikku!

• Jälgi kannatanut, vajadusel САВ (АВС)
• Anna suures koguses söetablette (kui ei ole teadvusehäireid)
• Sattumine naha kaudu: vähemalt 10 min pesta seda kohta jooksva vee all
• Sattumine hingamisteede kaudu: taga värske õhu juurdevool
• 112!!

 

 

LOOMADE HAMMUSTUSED

Hammustuste korral eksisteerib alati infitseerimise risk (marutõbi). Haiguse välistamiseks pöördu alati arsti poole.

ESMAABI

• Pese haav rohke jooksva veega.
• Peata verejooks.
• Seo haav puhta sidemega.
• Tõsta jäse kõrgemale. Aseta hammustuse kohale midagi külma.
• Pöördu lähimasse traumapunkti.

 

 

MAO HAMMUSTUS

ESMAABI

• Jälgi, et kannatanu ei liigutaks ennast (vähemalt hammustatud jäset). Rästiku mürk levib mööda lümfisõlmi ja mistahes liigutused kiirendavad mürgi levimist kehas.
• Rõhksideme pealepanek on kategooriliselt keelatud!!!
• Mürgi kontsentratsiooni vähendamiseks tuleb anda inimesele palju juua.

EI TOHI, lõigata haava lahti ja seda kõrvetada, määrida kaaliumpermanganaadiga, anda kannatanule alkoholi, kuna alkoholi intoksikatsioon suurendab mürgi toimet.

Mida vähem kannatanu liigutab ennast transportimise ajal, seda vähem levib mürk tema organismis.
Soovitav on panna inimene kanderaamile või kanda kätel (last). Hammustatud jäseme võib panna lahasesse.

 

 

PUUGI HAMMUSTUS

• Eemalda puuk, keerates seda vastupäeva.
• Puhasta hammustuse koht viina või piiritusega.
• Ära märgi sisse söönud puuki õli või rasvaga.
• Kui pärast puugi eemaldamist naha alla jääb must täpp, võta see nõela abil välja.
• 20 päeva vältel jälgi hammustuskohta. Kui selle ümber tekib suurenev punane rõngas, tekib peavalu, iiveldus, tasakaaluhäired, pöördu arsti juurde.

ASTLALISED

ESMAABI

• Äramulju vigastatud koha
• Kui astel jäi sisse, eemalda see pintsetiga
• Pese vigastatud koht vee ja seebiga
• Aseta peale külm kompress

 

 

KUTSUDA 112, KUI ON:

• Näo, kaela, keele turse
• Peapööritus, iiveldus, oksendamine
• Raskendatud hingamine

 

 

ALLERGIA

Allergiat võib põhjustada mistahes aine (ravim, toit, pesupulber, putukad…)

TAVALISED TUNNUSED:

• Nahasügelus
• Laigud nahal
• Turse
• Võimalik tugev köha, korisev heli kopsudes, mõnedel juhtudel lämbumine

ESMAABI

• Allergiavastsed ravimid
• Arsti konsultatsioon
• Vajadusel 112

 

Luustiku vigastusega patsiendi kehaasend:

 

 

а – selgroomurd

б – suur verekaotus ja šokk

в – rindkere organite vigastused, millega kaasneb hingamispuudulikkus

г – kõhuõõne organite vigastus ja vaagnaluu murd – „konna“ asend“